onda Spodikuulsuste Jõuluturniir pakkus Viljandis rohkem elamusi kui oleksin osanud oodata. Ausalt- ma siiamaani ei suuda uskuda, et me selle koos Allar Rajaga ära võitsime.
Muidugi, eks Allarile pole see midagi uut, ta on ju individuaalselt selle võistluse kinni pannud koguni neljal korral. Sportlikku õnne oli ikka korralikult, täie raha eest!
Kodupubliku ees võistelda oli päris raske, täismaja elas kõigile väga häälekalt kaasa. See andis juurde palju tahtejõudu, mõnele isegi vist liiga palju..
Kui selgus poolteist kuud tagasi, et mina ja Allar Raja seal koos võistleme ei osanud vast meist kumbki oodata seda mis tegelikult juhtuma hakkab. Oli see meile mõlemile ju esimene meeskondlik osavõtt sellel võistlusel.
Kirjutan alade kaupa mis mõtetes.
1. ala: Joonejooks
Süsteem nägi ette, et esimene paariline võtab esimese neljast klotsist (mis oli tegelikult seest tühi silindriline seib), toob selle paarilisele ja ta viib selle omale kohale tagasi. Stardist oli hea minek, jalad on kiired, ilmselgelt sulgpalli treeningud aitavad.
Muidugi, esimest klotsi ju ikka 2x maha ei pillaks. Klots ei jäänud hästi näppude taha ja pillasin ta tagasiteel maha. Üleandmisel oli meil ka probleem, esimese pillasime taaskord ja eks sinna kadus väga palju väärtuslikke sekundeid. Aga no mis teha- sport on selline!
Tulemus: 7 koht, võitjatele kaotust 6 sekundit.
2. ala: Sõudeergomeeter
Sõudeergomeetrit võib pidada Jõuluturniiri traditsiooniliseks alaks. Varasemalt on Allar pidanud seal vastu võtma paar kaotust kettaheitjatelt, kuna nad oma jõu ja sportliku plahvatusega suudavad seal minut ja umbes 16 sekundit vastu pidada ja ka sõudjatele silmad ette teha!
Võistluseks oli 1000m, kusjuures, 500m märgil toimus sportlaste vahetus (aega kinni ei pandud). Sel korral meil vedas, saime alavõidu ja väärtuslikud punktid, et jalgpalluritega esikohta jagada.
Sõit oli rahulik, jälgisime pingsalt teiste võistlejate kiirust, et oma sõitu vajadusel korrigeerida.
Tulemus: 1. koht, aeg: 02:47,8
3. ala: Korvpalli viskevõistlus
Ainuke ala, mille jaoks tegime natuke salatrenni ka. Käisime kaks päeva varem kolmeseid loopimas, et kätte mingigi korvpalli tunnetus tekitada. Pole me ju umbes kaks aastat üldse korvpalli mänginud ja palli käes hoida oli tõepoolest .. veider.
Allar muidugi pani hullu ja viskas esimesed seitse palli puhta “sopsuga” sisse. Toetasin ka paari punktiga aga tunne oli selline, nagu hoiaks korvpalli käes üldse esimest korda iseseisva elu jooksul 😀 Saime vehklejatega võrdselt 14 puntki.
Tulemus: 2/3 koht, võitjatele kaotust 2 punkti
4. ala: Õllekasti hoidmine
Üks sai selgeks- biitsepsit on vaja treenida. Õllekasti tuli hoida enda ees, sirgetel kätel fikseeritud kõrgusel. Küllaltki raske ala, arvestades, et õlut ma ju üldse ei joo 🙂
5. ala: Kopsumaht
Kindlasti üks kõige skandaalsemaid alasid Jõuluturniiril. Olen seda meelt, et see ala peaks jääma võistluskavasse. Sportlased ikka kombivad inimvõimete piire ja seda sai näha ka Viljandi Spordihoones. Võitleja Risto Mätase (jah, me teenisime koos Kaitseväes) tulemus oli väga esinduslik- kolm minutit suutis ta pead vee alla hoida. Napilt ei pidanud ta maksma selle eest liiga karmi hinda. Napilt. Hapniku puudus pole naljaasi.
Igatahes on mees terve ja kõik korras. Kindlasti ootab Jõuluturniir teda tagasi alavõite noppima ka järgmisel aastal.
Mis minusse puutub siis oli seal vee all väga nõme, Allari kolmele ja poolele lisatud napid poolteist minutit tagasid meie meeskonnale teise koha sellel alal.
Tulemus: 2. koht, võitjatele kaotust 55 sekundit.
6. ala: Rippumine
Seis oli väga vihaselt tasavägine. Esimest nelja meeskonda lahutas poolteist punkti. Rippumine poleks pidanud probleemi tekitama aga mingil põhjusel parem käsi libises ära ja pudenesin sealt suht kärmelt alla. Olin veendunud, et sinna läksid ka võiduvõimalused.
Tulemus: 2. koht
Kui hakati punkte kokku lugema, selgus et esimesel kahel (sõudjad ja krossisõitjad) on võrdselt punkte. Edu ei andnud ka alavõitude võrdlus ega teised kohad.