Puhkusest Allari silmade läbi
Sõudehooaeg sai läbi MMiga Amsterdamis ning nüüd on paar nädalat aega puhata pead ja keha, et olla vaimult värske 2016 Rio Olümpiamängude kvalifikatsiooniaastaks. Puhata saab mitut moodi ja igaks valib või valitakse tema eest vastavad vahendid ja viis.
Kaur matkab Norras, Sten-Erik nühib esimesi päevi ülikoolipinki, kuid me Kaspariga otsustasime osaleda Ämaril Eesti Kaitseväe poolt labiviidaval õppusel, mis hõlmab mobiilse radarmasti lähikaitset.
Varustuse ülevaatus
Kahenädalasel ringirallimisel mööda Eestit tutvume taas kaitseväes kasutatava relva- ja masinapargiga, paneme püsti laagri ja elukohaks olevad jaotelgid, maitseme NATO toidupakke ning lisaks hulk taktikalisi drille ja lahingusituatsioone. Siiani on programm tihe, meeskonnavaim hea ning õppuste läbiviijad on tasemel.
Meil on au teenida Eesti riiki!
NB: Käesolevas postituses kasutatud piltide kasutamine ilma loata ei ole lubatud.
Matti Killing: Avatud kaartidega neljapaadi koosseisust
Eile Õhtulehes ilmunud Märt Roosna artikkel (LOE SIIT) sõudjate jonni kohta tekitas minus mitmeid mõtteid. Alustame sellest, et Roosna esimene soov oli vältida emotsionaalsust, kuid just see jäi artiklist kõlama. Lisan Roosna jutule ka enda mõtted, et osapoolte argumendid oleksid selgelt välja toodud.
Asi on jonnimisest kaugel – täna on Eesti neljapaat just selles koosseisus tõestanud, et suudetakse sõita maailma tipus. Märt Roosna poolt toodud võrdlus, et mullu jäädi võitjatest MM-il maha 7,8 sekundit, seekord 8,88 sekundit on küll asjakohane, kuid tasub meeles pidada ka Roosna enda poolt esile toodud arvu, et kui 2013 jäime medalikohast maha 6,59 sekundit, siis seekord jäi puudu 3.95 sekundit. Nagu ka Roosna tõdeb, siis poodiumikohale oleme liikunud lähemale. Möödunud MM-i puhul ei saa mööda vaadata ka asjaolust, et Ukraina oli KÕIKIDEST peajagu üle, sellest ka suurem vahe. Tasub meeles pidada ka seda, et eelmisel aastal oli Ukraina MM-il neljas – tõestab see veelkord seda, et tipus on heitlus väga kõva ja ühel päeval ühed ees, teisel teised, see aga ei tähenda, et keegi on selgelt nõrgem või tugevam.
Vaatame siinkohal MM-i sõitu lähemalt. See on selge, et asi ei ole füüsilises vormis – Luzerni MK näitas, et oleme tugevad ja meie koostöö on hea. Samamoodi näitas seda MM-i eelsõit – saime enda eelsõidus esimesena edasi olles teiste seas vastamisi tugeva Uus-Meremaa paatkonna ning samuti finaali sõitnud Šveitsi paatkonnaga. Ajaks 5.39,400. Võrdluseks olgu toodud, et poolfinaalis võttis meie sõidu võidu Suurbritannia ajaga 05.46,040. Seega nagu näha, siis on konkurents tugev ja neljapaatide paadiklassis ongi nii, et ükskord ühed peal ja teised all ning vastupidi. Ei ole õiglane siinkohal väita, et meie praegune koosseis oleks oluliselt nõrgem kui teised. Olgu öeldud, et meie paatkond saavutas MK-sarjas sellel aastal väärika kolmanda koha, eelmisel aastal olime neljandad.
Mis aga juhtus finaalis? Nagu ma ka varem meedia vahendusel ütlesin, siis suurima vingerpussi mängis meile ilm. Stardis lükkas tuul paadi nina viltu ja see ei ole kuidagi seotud meie meeste füüsilise vormiga. Mis aga näitab meie head vormi on see, et pärast ebaõnnestunud starti tõusis meie kiirus stabiilselt, mis viis meid tagasi medalikonkurentsi. See on kõnekas fakt arvestades, et spetsialistid on öelnud, et 5. ja 6. rajalt ei olnud Amsterdami Bosbaani sõudekanalil võimalust medalile sõita. Meie suutsime seda siiski teha. Küll aga viis meid poodiumilt tehniline äpardus – aer takerdus lainesse ja olgu öeldud, et seda võib juhtuda kõigil. Ei, me ei otsi vabandusi, kuid on oluline selgitada, mis asjaoludel V koht meile tuli ja kehv füüsiline vorm või halb koostöö ei ole kindlasti selleks põhjuseks. Sõudmine on niivõrd tehniline spordiala, et kaasa mängivad paljud faktorid, ei saa hinnata puhtalt ühe võistluse pealt kogu meeskonna füüsilist vormi. Seda enam, kui kohapealseid olusid oma silmaga ei näe.
Tulles Märt Roosna väite juurde, et peaksime olemasoleva neljapaadi koosseisu muutma, et tagada 100% medal, siis siinkohal tehakse ebaõiglaseid järeldusi ja oletusi. Eduka paatkonna valem ei ole vaid nelja tugeva lüli kokkutõstmine. Meeskonnas peab valitsema tasakaal, hea sisekliima ning hea kostöö. Julgen väita, et täna on see meil olemas ja just see võimaldab meil meeskonnana edasi liikuda. See, et neli tugevat lüli omavahel kokku tõstetakse ei taga automaatselt parimat tulemust. Maailm on täis sõudjad, kes on füüsiliselt tugevad, kuid millegipärast finaalis nad ei sõida (!). Lisaks, ei tasu unustada, et neljapaadist väljaastumine oli Tõnu enda soov – juhatuse koosolekul soovisid nii Tõnu kui Andrei jätkata Tatjana Jaansoni juures ning töötada eelkõige ühepaatidel. Seetõttu tuligi moodustada uus paatkond, kus tuli välja vahetada kaks meest. Saime sellega hakkama ja tõime sõudmise eliitseltskonda juurde kaks noort meest, st pikendasime ka paatkonna võimalikku „eluiga“. Oluline on ka see, et neljapaadid on üldiselt suurriikide pärusmaa – Berliinis on rohkem sõudeklubisid (108), kui eesti keskmises klubis sõudjaid, ometi suutsime kokku panna väga tugeva neljapaadi.
Töötame täna selle nimel, et luua paatkond, kes teeks kaasa ka 2020. aasta olümpial ning olles seejuures võitmatu ka hooaja vältel. Ükski tipp-paatkond ei sünni üleöö – ei ukrainlaste, inglaste ega sakslaste. Eduni jõudmiseks on antud neile aega. Samuti ei saa ka meie eeldada, et riputame üleöö kaela kulla. Olles õppinud varasematest vigadest on meie treeningud muutunud jätkusuutlikumaks ning oleme suutnud vältida ületreeningut. Samm sammu haaval liigume püstitatud eesmärkide suunas. Sten ja Kaur on üheskoos Allari ja Kaspariga valmis töötama 110% selle nimel, et naaseda Riolt medaliga. Tsiteerides läbi Roosna artikli ennast: „Sõit käib medali peale!“ Ja just selle nimel me täna tööd teeme ja MK hõbemedal koos kahe pronksiga eelmisest aastast on meil juba ette näidata!
Allar Raja:
Paatkondade ümbertõstmise jutt on iga-aastane tava ja on tore, et antud teemadel kaasa mõeldakse. Küll aga tuleb tähelepanu juhtida asjaolule, et paarisaeruliste neljapaatide tase on väga tugev ja ühtlane ning nagu ka Uus-Meremaa MM-i finaalist väljajäämine näitas, siis ka tugevaimad peavad mõnikord alla vanduma. Maailma tipp on kõrge ja me ei ole sellest absoluutsest tipust kaugel. Kui räägime paatkonna koosseisust, siis näeme, et nii Sten kui Kaur on tugevad ning nende füüsilised näitajad head. Loomulikult on Tõnu väga tugev ja väga hea sõudja, kuid suures paadis on olulised ka muud faktorid. Luzern näitas, et oleme ühtne meeskond, MM-i finaal oli selles pildis erandlik ning paatkonna vormi kaela seda ajada ei saa. Meeskonna sees peab olema usaldus nii treeneri kui teiste liikmete suhtes, ilma selleta tulemused ei tule, olgu paat nii tugev kui tahes. Iga meie meeskonnaliige tahab Riolt medalit ja allahindlust selles osas ei tehta. Mitte kellegi poolt.
Foto: Fred Killing
Kaia Kanepi – Tennisist
Ivar Kruusenberg – Lumelaudur
Rein Taaramäe – Jalgrattur
Lauri Sild – Orienteeruja
Kristo Heinmann – Orienteeruja
Kein Einaste – Suusataja
Raul Must – Sulgpallur
ning kasuta selleks emaili aadressi:
neljapaat@null.ee